On jälle aeg paar rida kirja panna :)
Olen jälle jõudnud omadega välismaale, seekord siis Belgia kuningriiki, kus ma olen, tänu Haridus- ja teadusministeeriumi toele, tegemas oma teist vahetussemestrit, seekord sai valituks siis natuke vähem eksootiline paik, kui seda Island oli.
Peatun siis täpsemalt Genti nimelises linnakeses (inglise keeles nimetatakse seda Ghentiks ja prantsuse keeles Gand-iks [wtf], aga kuna need on mõlemad üsna... suupäratud? nimed, siis jätkame hollandikeelse Gentiga). Gent asub riigi loodeosas ja on ilmselt kõige tähtsam ülikoolilinn siin. Inimesi on siin ca 250 000, mis tähendab, et rahvaarvult on ta parasjagu selline kahe Tartu suurune.
Aga millest alustada üldsegi? Olen siin küll juba kuu aega toimetanud, aga alustada kirjutamist nagu ei olegi kusagilt, sest midagi jalustrabavat ausalt öeldes pole veel kohanud. Noh, muidugi võiks ju kirjutada, et kui ilus ja kaunis linn Gent on (mida ta tegelikult ongi). Jah, alustamegi sellest. Nimelt on siin väga kaunis arhitektuur, kuna linn ei ole viimasel ajal üheski sõjas eriti pihta saanud. Natuke veider tundus alguses fakt, et ma ei ole siin vist leidnud veel ühtegi puumaja, kuna tuleohu tõttu nende ehitamist väga hea pilguga ei vaadatud. Leidub mitmeid kirikuid, üks uhkem kui teine peamiselt gooti stiilis, mõni kindlus, kus hiljuti toimus skandaalne EU plagu maha kiskumine parempoolsete poolt. Enam meeldivad mulle linnast välja jäävad osad, kuhu ma oma kauni rendivokiga vahepeal sattunud olen. Linnast väljas on siiski asustus suhteliselt tihe, vähesel määral leidub põlde ja ka metsatukkasid, millesse ära eksimine muidugi pigem võimatu on. Kui väga tahta, siis äkki isegi on võimalik ka :). Aga maakirikud ja mõisalaadsed tooted on siin väga ilusad.
 |
| Kaunis mõis Merelbekes. Eraomandis. |
 |
| Sõida maale! |
Olen külastanud vahepeal ka Antwerpenit, Maastrichti ja Brugget. Kui Islandil võis iga sellise reisi kohta kirjutada väiksemat sorti raamatu, siis loodusesõbrana ausalt öeldes ma linnadest niiväga lugu pidada ei oska, sest nad kõik on enam-vähem sarnased, vähemalt minu kogenematu silma jaoks.
 |
| Raudteejaam Liege's |
 |
| Lihtsalt Maastricht |
Maastricht (NL) sai muidugi väga erilise sündmuse osaliseks, sest mina koos Jaanus ja Piia Liigandiga tähistasime seal väga suurejooneliselt Eesti Vabariigi juubelit. Singirullide ja maitsva belgia õllega, nagu kord ja kohus. Belgia õlu muidugi on midagi sellist, mille kohta pean ma kunagi eraldi kirjutise koostama, sest Belgia on õllesõbrale ilmselt paradiis, kuna siin on erinevaid umbkaudu 1600.
 |
| Rebasekasvatus Overpoortstraatil Belgia moodi. Kaunis eks? |
Rääkides kohalikust alkoholitarbimise kultuurist üldiselt, eriti tudengite seas, siis pean mainima et... see on üks nendest kohtadest, kus ma loodan, et Eesti ikkagi eeskuju võtma ei tõtta. Olles ise korporant ja alkoholiga puutunud kokku nii mõnelgi korral, olid esmamuljed pehmelt öeldes šokeerivad. Kohalikel on igasugused erialaliidud ja ühikate "fraternityd", mis kasutavad muuhulgas vanamoodsaid vappe ja värvilinte (muidugi mitte ülikondadega), ning nädala sees on nad tavaliselt in corpore Overpoortstraatil kännis. Ja mitte lihtsalt purjus, vaid tavaliselt ropsivad, lagastavad ja siis vedelevad veel ise seal sees. Prügikastide nappus on Gentis muidugi üleüldine, eks see ole ka ohutuskaalutlustel. Overpoortstraat on siis tänav, mis asub vahetult ühikakompleksi kõrval, kus noored siis pidu panemas käivad, ning taskuvargad siis käivad samuti võimalusi otsimas, eriti klubides. Ilmselt on eelnimetatud tänav üks õudsamaid kohti, kus ma siiamaani käinud olen üldsegi. Ma siiralt loodan, et Tartus ma midagi sellist kunagi nägema ei pea.
Elukoha kohta ma väga suurt kurta ei saa. Vahepeal tunnen küll puudust eraldi köögist, sest ühisköök on olenevalt kellaajast täis igasuguseid lõunamaiseid, itaallasi ja hispaanlasi, kes on... jubedalt valjud. Muidugi olenevalt olukorrast võivad valjud olla ka muidu rahulikud soomlased, eestlased ja isegi leedukas (nagu tõestas eilne õhtu), aga seda siis mitte igapäevases kontekstis. Tuba on ühekohaline ja küllaltki hästi varustatud, isegi oma tualett ja dushiruum on, aga internet on paraku, nii nagu progressiivsetes ühiskondades ikka, traadiga. See on kohati päris häiriv, sest ma suutsin ka internetimahu ära kasutada ja nüüd pean ühisruumis eduroami kasutamas käima.
Natuke süübides kohalikku asjaajamisse, siis on siin võrreldes Eestiga korralik kiviaeg - paljudes kohtades on MasterCardi kasutamine võimatu ja kasutada tuleb Maestrot, mingisugust Bancontacti või... sularaha :) Lisaks kohtab avatud WiFi võrke pigem vähe kui rohkem, mis tähendab Teliale korralikku kasumit 4G kasutamise eest.
Aga midagi põhjapanevat ma ei oskagi eriti öelda rohkem. Ilmselt ka tänu sellele, et Erasmuse uudsus on nüüdseks juba mööda läinud ja asjad on Islandi ajast enam-vähem teada juba. Aga eks jääme siis põnevaid seiklusi ootama :)
